3/ Hoiduge suulistest töölepingutest

Jätkuvalt suhteliselt suur tööpuudus andis mulle tõuke kirjutada ühest levinud probleemist töösuhetes, milleks on suulised töölepingud. Suuline tööleping jätab töötaja sisuliselt kaitseta, sest kui tööandja seda rikub, on töötajal peaaegu võimatu tõestada, millistes töö- ja palgatingimustes tegelikult kokku lepiti. Seadus lubab töölepingut suuliselt sõlmida vaid juhul, kui töösuhte kestus ei ületa kaht nädalat.
Töölepingu seadus näeb ette töölepingu kirjalikku sõlmimist, samuti töötaja teavitamist töötingimustest (TLS §5 lg1). Eeldatakse, et töölepingu kokkulepped ja muud tingimused esitatakse töötajale enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, võib töötaja neid igal ajal nõuda.
Soovitan esitada nõude kirjalikult, sobib ka e-kirjana. Sellisel juhul on tööandja kohustatud andmed esitama kahe nädala jooksul. Töölepingu andmed peavad olema esitatud heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lg 2).
Tooksin välja mõned näited reaalsest elust, kuidas tööandjad püüavad töötajate rasket olukorda või teadmatust ära kasutada.
Ühes riietepoes oli töötaja lepingus kirjas, et põhipalgaks on miinimumpalk ning lisatasu makstakse suulise kokkuleppe alusel. Kui poel hakkas ühel ajal halvemini minema, teatas tööandja, et lisatasu enam ei maksta.
Ehitusvaldkonnas on suulised töölepingud väga levinud. Tooksin välja töövaidluskomisjoni lahendi, kus töötajatel õnnestus tõestada, et nad olid reaalselt tööl ehitusfirmas suuliste töölepingute alusel.
Töötajad asusid ehitusfirmasse ehitajatena tööle. Juhatajaga oli sõlmitud suuline kokkulepe, et firma annab neile ehitusobjektil tööd ja maksab igas kuus kokkulepitud summa. Ehitajad asusid tööle ja esimesel kuul maksis tööandja neile lubatud töötasu. Sellega tööandja aktsepteeris suulise töölepingu, andes töötajatele tööd ja makstes selle eest lubatud töötasu. Juhindudes TLS § 1 lg 2, mis sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib asjaolude kohaselt oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
Töötajad töötasid kolm kuud ja korduvalt palusid tööandjalt kirjaliku töölepingu sõlmimist. Tööandja lubas seda alati peatselt teha…
Kuna tööandja ei maksnud töötasu kahe kuu eest, siis pöördusid töötajad töövaidluskomisjoni poole ja palusid välja mõista saamata jäänud töötasu ning tunnistada töösuhe lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, so tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
Tööandja töövaidluskomisjonis ei tunnistanud töötajate nõuet põhjendusega, et ta pole töötajatega sõlminud töölepinguid ega maksnud töötasu. Töövaidluskomisjon otsustas lugeda töötajate ja tööandja vaheline tööleping lõpetatuks ja välja mõista saamata jäänud töötasud kahe kuu eest.
Eelnimetatud töövaidluse korral sai määravaks asjaolu, et töötajatel oli ehitusobjektil tehtud palju pilte, millelt sai kuupäevaliselt tõendada töötajate töö tegemist objektil. Samuti tunnistajate ütlused, kes kinnitasid, et objektil need inimesed ka reaalselt töötasid.
Palju on tuua ka vastupidiseid näiteid, kus suuliste töölepingute alusel töötanud inimesed ei ole saanud õigust kas siis töövaidluskomisjonis või kohtus. Põhjused on korduvalt olnud selles, et inimene ei ole täpselt teadnud, kes on teda tööle palganud. Levinud on tööandjate hulgas käitumine, et tööle võtab inimese üks firma ja palka maksab hoopis teine. Selline teadmatus eriti suuliste töölepingute korral paneb töötaja väga raskesse seisu. Töövaidluskomisjonides on paljudel töötajatel osutunud raskeks tõestada, et nad on mingis firmas tööl olnud. Tööandja on väitnud, et nemad ei tea inimesest midagi ja palganud on inimese hoopis teine äriühing.
Tööinspektsioon on kommenteerinud, et suulisi töölepinguid sõlmitakse tööandjate initsiatiivil eesmärgiga mitte maksta riigimakse ja jätta endale võimalus ilma töötasu maksmata töötajast kiiresti vabaneda ning mitte täita teisi seadusega tööandjale pandud kohustusi. Kaubanduses ja ehitusvaldkonnas kasutatakse kindlasti sellepärast kõige rohkem suulisi töölepinguid, et seal liigub rohkelt sularaha.
Kui tööandja teeb ettepaneku asuda tööle suulise töölepingu alusel, siis tihti on temapoolseks peibutiseks töötajale lubatav korralik palk, mida võib-olla alguses ka makstakse. Reaalne elu töösuhetes on aga näidanud, et suuliste töölepingute kiire lõpetamine toimub alati siis, kui töötaja pöördub tööandja poole palvega kokkulepitud palga maksmise kohta. Töötajat peaks kindlasti mõtlema panema ka see kurb fakt, et suulise töölepingu alusel töötamine ilma riigimaksude maksmiseta jätab ta ilma ravi-, pensioni- ja töötuskindlustusest.
Lõpetuseks tahaksin töötajatele südamele panna, et enne kui otsustate suuliste töölepingute kasuks, mõelge riskidele, mis sellega kaasnevad. Kindlasti ärge loobuge esitada korduvalt tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid kirjaliku töölepingu sõlmimise soovi kohta.
Kui teil aga ei õnnestu kokkulepet kirjaliku töölepingu sõlmimiseks saavutada, siis kindlasti koguge tõendeid tehtud tööde kohta.